Euroopa 10 180 000 km² (3 930 000 ruutmiili) kogupindalaga on maailma suuruselt teisel kohal Austraalia järel. Euroopasse kuulub 44 riiki.
Euroopa majandus sai I ja II maailmasõja ajal tugevalt kannatada. Paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid alistusid külma sõja ajal Venemaa survele ja moodustasid COMECONi (vastastikuse majandusabi nõukogu).
Enamik teisi riike, kes valisid vabaturupoliitika, said USA-lt tohutult raha. Paljud Lääne-Euroopa riigid tulid kokku ja moodustasid Euroopa Liidu, et ühendada oma majandus, mis hoogustas piiriülest kaubandust ja parandas nende majandust, samal ajal kui KOM-i riigid on endiselt hädas.
Euroopa 14 vaeseima riigi nimekiri
Paljud riigid ühinesid hiljem Euroopa Liiduga, kuna kommunistlik võim langes Ida-Euroopa riikides pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Tänase seisuga on Euroopa Liit maailma kolme suurima majanduse hulgas. Paljud Euroopa riigid on väga rikkad, samas kui paljud riigid on endiselt hädas.
Käsitleme oma artiklis 14 kõige vaesemat Euroopa riiki, võttes aluseks nende SKT elaniku kohta 2020. aasta seisuga Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel.
Lugejatele, kes ei ole pärit majanduslikust taustast, SKP elaniku kohta = Sisemajanduse koguprodukt jagatud kogurahvastikuga. SKT on riigis toodetud turustatud kaupade ja teenuste summa.
Allpool on nimekiri 14 Euroopa vaeseimast riigist:
1. Moldova – SKT elaniku kohta 3300 dollarit
Moldova, mida ametlikult nimetatakse Moldova Vabariigiks, on Euroopa vaeseim riik, mille SKT elaniku kohta on vaid 3300 dollarit. Moldoval on ühine piir Rumeenia ja Ukrainaga. Moldova nimi on tuletatud Moldova jõest. Moldova, mis oli varem NSV Liidu osa, seisis silmitsi kiire majanduslangusega ja selle kodanikud pidid pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal läbi elama tõsiseid rahalisi raskusi.
Tööstus- ja põllumajandustoodangu langusele aitasid kaasa mitmed tegurid, nagu vead sotsiaalpoliitikas, toiduga kindlustamatus. Teenindussektor hoogustas hiljem kasvu ja annab nüüdseks enam kui 60% riigi SKTst, mis aitas viimasel kahel aastakümnel vähendada allpool vaesuspiiri elavate kodanike protsenti.
2. Ukraina – SKT elaniku kohta 3425 dollarit
Ukraina on Euroopa vaeseimate riikide edetabelis teisel kohal SKTga elaniku kohta 3425 dollarit. Varem NSV Liitu kuulunud Ukraina oli suuruselt teine majandus, kuid langes pärast NSV Liidu lagunemist majanduslangusse.
Ukrainlased peavad tegelema tõsiste probleemidega, nagu valitsuse korruptsioon, Venemaa agressioon, inflatsioon, mis viis paljud vaesusesse. Ukrainal on Venemaa ja Prantsusmaa järel euroala suuruselt kolmas sõjavägi. Ukraina kogupindala on 603 628 km2 (233 062 ruutmiili)
3. Kosovo – SKT elaniku kohta 5020 dollarit
Kosovo, mida ametlikult nimetatakse Kosovo Vabariigiks, on osaliselt tunnustatud riik, mille SKT elaniku kohta on 5020 dollarit. Kosovo on Euroopa vaeseimate riikide edetabelis kolmandal kohal, kus üks kolmandik riigi elanikkonnast jääb allapoole vaesust.
Absoluutarvudes tähendab see 550 000 vaesuselu, kes teenivad kuus vähem kui 500 eurot. Kosovas on 2020. aasta seisuga väga kõrge, üle 30% töötuse määr, mis peaks lähiaastatel langema, kuna praegu on tegemist arengumaaga, mille majanduskasv on lähiminevikus olnud.
4. Albaania – SKT elaniku kohta 5373 dollarit
Albaania, mida nimetatakse ka Albaania Vabariigiks, on SKT elaniku kohta 5373 dollarit. Albaania oli pärast NSV Liidu lagunemist 1990. aastatel üleminekuprotsessis sotsialistlikust majandusest vabaturumajandusele.
Albaania on rikas selliste loodusvarade poolest nagu nafta, maagaas, raud, kivisüsi ja lubjakivi, mis aitab elavdada Albaania majandust. Albaania, mille pindala on 28 748 km2 (11 100 ruutmiili), on praegu arengumaa, kus domineerivad teenindussektor ja töötlev tööstus.
5. Põhja-Makedoonia – SKT elaniku kohta 6096 dollarit
1991. aastal iseseisvunud Põhja-Makedoonia on Euroopa vaeseimate riikide edetabelis viiendal kohal. Põhja-Makedoonia, mille SKT elaniku kohta on 6096 dollarit, on hiljuti toimunud drastilised muutused majanduses. Kaubandus annab rohkem kui 90% riigi SKTst.
Vaatamata Põhja-Makedoonia valitsuse edukalt ellu viidud reformidele on töötuse määr kõrge, ligikaudu 16,6%. Mingil hetkel oli Põhja-Makedoonia kõrgeim töötuse määr, 38,7%.
6. Bosnia ja Hertsegoviina – SKT elaniku kohta 6536 dollarit
Bosnia ja Hertsegoviina, lühendatult BiH või B&H, on Euroopa vaeseima riigi edetabelis kuuendal kohal, mille SKT elaniku kohta on 6536 dollarit. Bosnia vaesust põhjustav suurim tegur on selle sõja pärand.
Bosnia oli hästi toimiv majandus enne konflikti algust Bosnia ja Hertsegoviina vahel aastatel 1992–1995, mida tuntakse ka kui Bosnia sõda. Kulus kaks aastakümmet, enne kui riik normaliseerus tagasi.
Sõja ajal hukkus lahingus palju mehi, mille tagajärjel juhtisid üks neljandik Bosnia leibkondadest naised. Naistele maksti vähem palka kui meestele, mistõttu paljud pered langesid vaesusse.
7. Valgevene – SKT elaniku kohta 6604 dollarit
Valgevene, nagu ka tema endised liiduvabariigid, seisis pärast NSVLi kokkuvarisemist silmitsi sügavate majandusraskustega, mis muutis Valgevene vaeseima Euroopa riigiks seitsmendaks.
Enne 1990. aastat oli kõrgeim elatustase ja selle majandusel läks fenomenaalselt hästi. Valgevene seisis silmitsi majanduskriisiga kuni 1996. aastani, pärast mida hakkas taastuma. Valgevene SKT sissetulek elaniku kohta on 6604 dollarit.
8. Montenegro – SKT elaniku kohta 8704 dollarit
Montenegro majandus, mis tugineb peamiselt energiatööstusele, mille SKT elaniku kohta on 8704 dollarit. Metsade hävitamiseni viiv linnade kiire laienemine kahandab riigi loodusvarasid, muutes selle haavatavamaks. Sooline ja vanuseline diskrimineerimine on suur, põhjustades sissetulekute erinevusi, eriti naiste puhul.
Peaaegu 50 000 Montenegro elanikkonnast koosneb riigisiseselt ümberasustatud isikutest ja pagulastest. Montenegro vaesuse määr on ligikaudu kuus korda kõrgem riigi keskmisest 8,6%-st.
9. Serbia – SKT elaniku kohta 8748 dollarit
Serbia on üheksandal kohal üks vaesemaid Euroopa riike, mille SKT elaniku kohta on 8748 dollarit. Serbia oli 2000. aastate alguses 8 aastat hea majanduskasvu tunnistajaks.
Serbia majanduses registreeriti 2009. aastal negatiivne kasv ülemaailmse finantskriisi tõttu, mille tulemusena tõusis riigi välisvõlg 63,8%-ni SKTst. Serbia on altid looduskatastroofidele, nagu üleujutused ja maavärinad, mis mõjutavad riigi majanduse arengut.
10. Bulgaaria – SKT elaniku kohta 11 350 dollarit
Bulgaaria on Euroopa vaeseimate riikide edetabelis kümnendal kohal, kus SKT elaniku kohta on 11 350 dollarit. Kui Bulgaaria kaotas 1990. aastatel oma nõukogude esmase turu, püüdis ta end muuta vabaturuliseks demokraatlikuks majanduseks, mis põhjustas Bulgaaria majanduses täiendava mõlgi.
Bulgaaria sai 2008. aasta ülemaailmses finantskriisis taas tugeva löögi. Bulgaaria majandus on haavatav, kuna IMFi uuringute kohaselt ähvardab enam kui 41% selle elanikkonnast vaesusesse langeda.
11. Horvaatia – SKT elaniku kohta 14 033 dollarit
Ametlikult Horvaatia Vabariigina tuntud Horvaatia on Euroopa vaeseimate riikide edetabelis 11. kohal SKTga elaniku kohta 14 033 dollarit. Horvaatia pindala on 56 594 ruutkilomeetrit (21 851 ruutmiili).
Horvaatia erastamise ja vabaturumajandusele ülemineku reformi alustas just Horvaatia uus valitsus, kui pinged kasvasid ja kasvasid 1991. aastal sõjaks. Horvaatia tulurohke turismitööstus kandis sõja tõttu suurt majanduslikku kahju, mis tõi kaasa SKT enam kui 40% langust.
12. Rumeenia – SKT elaniku kohta 14 469 dollarit
Rumeenia, mille nimi tuleneb ladinakeelsest nimest Romanus, on SKT elaniku kohta 14 469 dollarit.
Rumeenia oli 2000. aastate alguses tunnistajaks heale majanduskasvule, kus praegu domineerib valdavalt teenindussektor. Rumeenia on masinate ja elektrienergia tootja ning temast on saanud sama netoeksportija.
13. Poola – SKT elaniku kohta 15 304 dollarit
Poola, mida ametlikult nimetatakse Poola Vabariigiks, registreeris SKT elaniku kohta 15 304 dollarit, mis katab 312 696 ruutkilomeetrit (120 733 ruutmiili). Poola on ligi 38,5 miljoni elanikuga Euroopa Liidu üks rahvarohkemaid riike.
Poola on praegu arenenud turg ja ostujõu pariteedi järgi suuruselt viies turg. Poola on praegu kõige kiiremini kasvav turg, kus 60% tööjõulisest elanikkonnast töötab teenindussektoris ning ülejäänud osa töötleva tööstuse ja põllumajandussektoris.
14. Ungari – SKT elaniku kohta 15 372 dollarit
Ungari on vaeste Euroopa riikide edetabelis 14. kohal SKTga elaniku kohta 15 372. Enne Teist maailmasõda oli Ungari majandus põllumajandusest juhitud. Hilisem nõukogude mustrist mõjutatud sunnitud industrialiseerimispoliitika muutis riigi majanduslikku olemust.
Kuigi see kasvas kiiresti nõukogude tüüpi majanduse moderniseerimise tõttu, põhines see aegunud tehnoloogial. Uusi tehnoloogiavaldkondi, nagu kaasaegne infrastruktuur, teenused ja side, eirati ning eelistati rasket raua-, terase- ja masinatööstust.
1990. aastate alguses saavutasid Ungari liberaalsed välisinvesteeringute reformid tohutu edu, meelitades Kesk- ja Ida-Euroopasse enam kui 50% kogu välismaistest otseinvesteeringutest. Ungari on praegu arenenud majandus. Ungari kõige olulisemad loodusvarad on viljakas pinnas ning veevarude olemasolu kesk- ja idapiirkondades. Ungari meelitab igal aastal rohkem kui 15,8 miljonit rahvusvahelist turisti, kuni pandeemia tabas kogu maailma.
